teisipäev, 7. Juuli 2009

Suurepärane elamus

Queen of the Damned (2002)


Tuntud ka kui Interview with the Vampire II. Lugu vampiirist Lestat, kes ihkab valitseda maailma ning põlgab enese peitmise mõtet. Tema soovid täituvad, ärgates tänapäeval, kui kõik on lubatud ning kõik on võimalik.

Musikaalsest Lestatist saab kultusansambli solist. Bändi saadab meeletu edu. Lestat ei varjagi, et ta on vampiir. See aga ärritab kõiki tema sarnaseid - ohus on saladus, mida on aastatuhandeid kiivalt hoitud.

Lestati üleskutse vampiiridele, end näidata, on nii võimas, et ellu
ärkab ka vampiiride kuninganna...

Suurepärane segu muusikast, üleloomulikest tegelastest, sekka pisut verd, mõjusaid efekte ning hea näitlejatöö - tulemuseks on film, mida olen valmis uuesti ja uuesti vaatama.

Peale seda filmi taipasin, millised vampiirifilmid mulle meeldivad. Mind paeluvad lood, kus pole ringi siblimas inimesi, kelle eesmärgiks on pahad vampiirid ära tappa. Hea ja kurja võitlus, vampiiride oma seltskonnas. Sellised filmid mulle sobivadki.

Kokkuvõttes julgen seda filmi soovitada. Maitseid on mitmeid ning mulle meeldis väga. Lestatit kehastanud Stuart Townsend on nii vastupandamatu, et mu unenägudes on talle koht kindlustatud. Jesset kehastanud Marguerite Moreau osatäitmine oli nii veenev, et mul oli temaga väga lihtne samastuda.

Jah, see on üks mu lemmikfilme.

at 12:54 | 2 kommentaari
Märksõnad: , ,

esmaspäev, 6. Juuli 2009

Kirss tordile

Bram Stoker's Dracula (1992)

See film peaks olema kirss tordile. Nii mulle öeldi. Tõsi, tegemist on enim tuntud vampiiriraamatu ekraniseeringuga.

Kuna ma ei ole veel jõudnud raamatut lugeda, siis paraku ei saa ma paralleele tõmmata. Minu eelnevad teadmised on erinevate filmide ja raamatute põhjal. Kultuseks muutunud raamatu võtan aga peagi ette.

Teadjad väitsid, et filmi algus polnud raamatuga päris ühene. Mind tabas aga tore äratundmine. Film algas sealt, kus lõppes Dark Prince. Filmitegijad on nüüdseks sidunud Vlad Teibasseadja ja surematu Dracula.

Järjest vähemaks jääb neid filme, kus ma kas või sekundiks mõtlema jään, et aga mis siis kui see oligi nii? Ka selle filmi puhul (paraku) valdas mind teadmine, et see on üks muinasjuttudest. Kuid muinasjuttude puhul polegi oluline, kui usutav see on, vaid kui kaasahaarav on esitus. Selle koha pealt pole mitte midagi ette heita. Väga märkimisväärne näitlejaskond. Winona Ryder, Anthony Hopkins ja otseloomulikult Keanu Reeves. Nimed, mis minu jaoks tähendavad kvaliteeti. Film oli valmistatud meisterlikult. Polnud labast ülepingutamist ega asjatut (uhuuuuuuuuu) hirmutamist.

Kokkuvõtlikult pean nentima, et see film on tõepoolest vampiirifilmide musternäidis. Samas, pean tunnistama, et mõnda aega ma seda filmi vaadata ei taha. Kuid, kui peaks juhtuma, et satun järjest kümnete ebausutavate filmide peale, siis võtan selle filmi, kui kirsi tordile. Kindel kvaliteet.

at 15:43 | 0 kommentaari
Märksõnad: , ,

reede, 3. Juuli 2009

Kõike natuke ja ometi ei miskit


Kui ma selle filmi tutvustust lugesin, siis küteti mu ootused üsna üles. Tegemist peaks olema tänapäevase romantilise filmiga. Hea ja kurja võitlus ning ilus armastuslugu. Jah, seda kõike oli filmis. Kuid, ausalt mulle tundub, et ma võtan kõik sõnad tagasi Van Helsingi filmi kohta. Kui miski on ebausutav, siis see film. Tõmbaksin paralleele odavate Saksa filmidega. Need samad, mida mõned meie telekanalid usinasti näitavad. Teate küll, südandlõhestavad, iiveldama ajavad, armastuslood. Odavalt tehtud ning proffesionaalsusest pole märkigi. Vat selliste filmidega võrdlengi. Lisaks veel, et lääget armastust tegelikult ei olnudki. Isegi filmi lõpulaul oli suhteliselt mage. Ainus mis mind hoidis seda filmi lõpuni vaatamas, oli uudishimu, et kas see saab veel hullemaks minna. Kui me nüüd räägime vampiiridest, siis polnud need ei hirmsad ega ilusad. Paljulubatud seksikusest oli asi väga kaugel. Ma saan aru küll, et õõvastust tekitavad stseenid olid ülesehitatud jälgides loomariiki. Vampiirid urisesid ja lõrisesid enamus ajast. See oli nii ebausutav. See, et lõrinale oli pandud põhirõhk, kukutaski vist minu jaoks filmi läbi. Tabasin end üha ja üha mõttelt, et kas tõesti polnud andekamaid näitlejaid kusagilt võtta? 

Kokkuvõttes eelnevat, julgen selle filmi küll prügikasti visata. Isegi vaatamata asjaolule, et peavampiiri mänginud Daniel Goddard (siiani enamasti TV seriaalides mänginud (sarkastiliselt võiks küsida, et ei tea küll miks...?)) nägi üsna hea välja ning sobiks ka hästi minu unenägudesse. Tema armastatu seevastu oli nii väga nende Saksa filmide peategelase tüüpi, et tühistas kõik mu eelnevad positiivsed tähelepanekud.

at 15:16 | 0 kommentaari
Märksõnad: , ,

teisipäev, 30. Juuni 2009

Ahhaa efekt

Dark Prince: The True Story of Dracula (2000)


Kui Van Helsing oli film, mida ma absoluutselt tõesena võtta ei suutnud, siis selle filmi puhul ma tõesti jäin uskuma.

Filmi usutavust ning põnevust aitas üleval hoida eelnevad teadmised. Juhuse tahtel sain nädalapäevad varem lugeda Wayne Bartlett ja Flavia Idriceanu raamatut "Verelegendid - Vampiir ajaloos ja müüdis". Selles raamatus on selgitatud vampiirimüütide tagapõhja ning tekkeallikaid.
Seetõttu, teadsingi, et keskaegne Valahhia vürsti Vlad Teibasseadjat on oma õelate ning armutute valitsemismeetodite tõttu vampiirlusega seotud. Enamuse jaoks tekkis otsene seos Bram Stokeri raamatu tõttu. Tõepoolest legendaarse Dracula algseks prototüübiks võis olla ajaloost tuntud Vlad. Samas on tõestatud, et Stoker peale nime Dracula, Vlad Teibasseadja loost, muud ei kasutanudki. Antikangelane oli hoopis teine mees ning teistel põhjustel. Sellest kunagi hiljem. Raamatust leidsin lisaks huvitava fakti, et Dracula tähendab valahhi keeles Saatanat. Siiamaani pannakse Dracula liignimeks ükskõik millisele isikule, kes tundub kahtlane kas julguse, õela käitumise või salakavaluse poolest.

Aga nüüd filmi juurde tagasi.

Film oli valmistatud lihtsate vahenditega ning vampiiridest polnud märkigi. Seega tegemist polnud klassikalise õudusfilmiga. Ometi oli film paeluv ning huvitav.
Peategelast mängis Rudolf Martin, kes klappis täpselt minu ettekujutusega. Kui ma vahepeal vampiiriteemalisi unenägusid näen, siis umbes taolised tüübid ringi kolavadki. Rudolf Martinile polnud see esimene kord verejanulist ja õelat tegelast kehastada. Lisaks paljudele teistele rollidele võib teda kohata ka Vampiiritapja Buffy ühes episoodis, meile teada-tuntud Draculat ennast mängimas.

Kokkuvõtteks võin lisada, et soovitan filmi neile, keda vaevab küsimus, et kust kohast küll inimeste fantaasiaviljad oma kastmisvee saavad? Filmi vaadates tabas mind tore Ahhaa efekt.

at 12:48 | 0 kommentaari
Märksõnad: , ,

Ülepingutatud kollifilm

Van Helsing (2004)


Selleks ajaks kui ma selle filmini jõudsin, oli mu vaadatud vampiirifilmide nimekiri juba üsna pikk. Seega jäin filmi vaadates üsna rahulolematuks.

Tõsi, raha, ilmselt sellele filmile kulus kõvasti. Kostüümid olid luksuslikud ning kollid hirmsad. Ilmselt see kollide üleküllus tingiski ebausutavuse. Muidugi, ega see film ei kandideerigi ajaloo täpse taasesitamise žanris. Kõigega oli üle pingutatud. Kui natuke ootused alla tõmmata, siis võib öelda, et vahva muinasjutu film oli. Korraks ka ei tekkinud tunnet, et aga mis siis, kui see nii oligi?

Minu jaoks oli see üsnagi mõttetu film. Pool aega filmist mõtlesin, et kellele see küll suunatud on. Teine pool aega haigutasin, oodates, et film kord lõppeks.

Positiivsetena tooksin välja kasutatud muusika.
Viriseksin isegi Kate Beckinsale kallal, kelle näitlejatöö oli Underworldi kolmes osas palju veenvam.
Kui näitlejatest rääkida, siis David Wenham (Carl) oli saanud endale kõige muhedama osa:
Carl: Now, you won't turn into a werewolf until your first full moon. That's two days from now. So we have 48 hours to find a solution. But you'll still be able to fight Dracula's hold over you until the final stroke of midnight.
Van Helsing: Sounds like I have nothing to worry about.
Carl: Oh, my God, you should be terrified!
Van Helsing: Thank you.
Carl: Sorry.

Kokkuvõttes on see film, mida vaataksin uuesti vaid siis, kui hing ihkaks ameerikalikku ülepaisutamist ning vampiiriteemalisi ebausutavaid muinasjutte.

at 12:13 | 2 kommentaari
Märksõnad: , ,

Puhkus

Puhata on ikka hiiglama vahva. Eile näiteks müttasin ma terve päeva aias. Pesin kõik pesu ära. Ja siis õhtupooliku veetsin võrkkiiges raamatut lugedes. Kui väljas juba jahedaks läks hakkasin taas filme vaatama. Mul on juba väikestviisi kinnisideeks saanud vampiirifilmid. Tänaseks olen teadlikult (Viimase paari kuu jooksul) ära vaadanud sellised filmid:

Interview with the Vampire: The Vampire Chronicles (1994)
Queen of the Damned (2002)
The Lost Boys (1987)
Lost Boys: The Tribe (2008)
Underworld (2003)
Underworld: Evolution (2006)
Underworld: Rise of the Lycans (2009)
Blade (1998)
Blade II (2002)
Blade: Trinity (2004)
Twilight (2008)
Dracula 2000 (2000)
Dark Prince: The True Story of Dracula (2000)
Van Helsing (2004)

Serials

"Buffy the Vampire Slayer" (1997)


Endiselt tundub mulle, et midagi on nimekirja lisamata. Seetõttu hakkangi vaikselt kirja panema, et mida ma nähtud filmidest arvan.

PS! Ülikooli esimene aasta sai ka läbi. Kogusin kokku 42 AP. VÕTAt ei kasutanud, seega on mul võimalus, eelnevad õpingud, järgmisel aastal juurde lisada.
Kevadsemestri eksamid olid rasked. Kevadel ongi natuke raskem. Pole seda sügist vasikavaimustust. Igatahes tulemusteks B, C, D. Nagu K. oma blogis mainis, siis tõesti, natuke lohutas teadmine, et kõrgeim hinne meie kursuse ped. psühholoogia eksami tulemustest oli D.

Aga nüüd puhkus.

at 11:59 | 2 kommentaari
Märksõnad: , ,

laupäev, 20. Juuni 2009

Vahekokkuvõte

Nii palju on vahepeal juhtunud. Et kätt pulsil hoida, peaks kõik ära kirjutama.

Aga vat ei jaksa. Öeldakse, et nohu tuleb solvumisest. Ju ma siis olen ikka hirmsal kombel vihastanud, et sihuke haigus kallale tuli. Loodetavasti ei vihastanud ma end seaks ja seagrippi. Pole ühtegi tuttavat kaugel maal käinud ning ma ise ka ikkagi kuhugi kaugele see aasta ei jõua. Vist.

Igatahes on kolmandat päeva palavik, nohu ja üleüldine nõrkus. Ja puudub igasugune motivatsioon.

Samas, eile sai töö-kooliasjad tehtud. Esmaspäevane pildulik lõpetamine lisaks ja ongi pikk puhukus käes. Ülikooliasjad pole veel ühel pool. Jäänud on sissejuhatus filosoofiasse eksam. Muidugi on huvitav aine. Aga nagu eelmiset lõigust lugeda, siis ma lihtsalt ei jaksa materjali lugeda. Ei taha ka.

Kõige kurvem on, et see puhkusele eelnev otsade kokkutõmbamine on mu nii ära kurnanud, et ma pole ka fotojahil käinud. Ja kõige suuremad süümekad on mu Saksamaal viibiva printsessi ees. Ma pole nüüd mitu kuud suutnud kirjutada. Ühe kirja kirjutasin valmis. Kuna see oli nii tunnetest tulvil ning segadusest pakatav, siis jätsin selle sahtlisse. Seal ta nüüd istub ja ma ei suuda end kätte võtta, et järgmine kiri valmis kirjutada. Olen neid uue kirja algusi vähemalt 4 tk teinud. Paraku tuleb aga alati midagi muud vahele. Ma loodan, et mu printsess tuleb varsti koju tagasi. Sest mul on praegu kirjutamisega raskusi... Silmast-silma ning südamest-südamesse vestlus oleks meile parim.

at 17:43 | 0 kommentaari

teisipäev, 16. Juuni 2009

Just fun

Eksperiment - 10 päeva. Tulemustest katse möödudes. :)

at 21:20 | 1 kommentaari

Vahepeal ma hammustan. AMPS

Täna oli natuke närvesööv küll. See koht, kus tuli ÕISist kiri, et ped. psühholoogia järeleksam on 26. juuni. Noh jah, käte värisedes, pisarake silmanurgas värelemas, läksin ÕISi oma kukkumist vaatama. Tulemusi polnudki. :( St või rõõmustaks? Tunni aja pärast tuli selgitav kiri, et taoline kiri saadeti kõigile. Tulemusi veel pole ja oodake aega edasi. Nuta või naera? See tulemuste ootamine on palju närvesöövam, kui eksamil tööde kirjutamine. See on küll kindlamast kindel.

Muidu aga läheb ka toredasti. Närviliselt. Nüüd siis viimasel nädalal on vaja ju kõik asjad korraga joonde saada. Küll mina olen viimastel nädalatel populaarseks osutunud. Uks ei saa vahepeal kinnigi minna, enne kui mõni jälle jala vahele pistab. Samas, EI ütlemine tuleb mul juba väga hästi välja. Liigagi hästi. Nii mõnigi on võibolla põhjusega, võibolla hoopis põhjuseta, saanud mu teravaid hambaid tunda. Verbaalselt noh. Amps! Ära ette jää!

Aga muidu on hästi.
Sest jah, on kiired ajad.
Jah, on närvilised ajad.
Jah, vahepeal ma ikka täitsa vihkan inimesi (umbes sadaseitsekendkolm korda päevas, murdosa sekundi vältel korraga).

Aga seda kõike on vaid loetud päevad... siis on puhkus... pealinn... suvepealinn... sõbrad... vein... oehh ja mu raamatud ja filmid. Istuvad ilusasti kapipeal reas ja ootavad, kuni eksamid läbi ja hinded pandud. Nii mulle kui neile.

Seniks aga AMPS!

at 00:26 | 4 kommentaari

neljapäev, 11. Juuni 2009

HÄIRE!

BAANIKA! KÕIK ON SASSIS JA MIDAGI POLE MEELES!

at 20:21 | 0 kommentaari

hullud ajad

Täna on mu selle aasta viimased tunnid. Seejärel kursusetööde kaitsmine. Olen suutnud end ametlikult siduda 7 tööga. Lisaks veel mõned, kes on abipalvega mu uksele koputanud. Ära pole osanud kedagi ajada.

Lisaks see va eksam. 650 lk käsiraamatut... Homme hommikul.

Konsultatsioone on ka vaja teha. Paar lõputöö retsentsiooni kirjutan ka.

Ehk siis, kui ma nüüd vastu pean, siis talun ma nii mõndagi. :)

Minu jaoks on see kõik väljakutse. Isegi siis, kui vaikselt hakkavad närvid pingule tõmbuma ning asjad lähevad segamini. Näiteks täna jooksin bussi peale (ärkamisega oli miskipärast probleeme), avastasin poole tee peal, et mul on ID-pilet uuendamata. Jooksin koju tagasi. Vaatasin kuupäeva ja tõdesin, et kehtivus lõppeb täna öösel. Vat siis niimoodi. Ju siis oli vaja koju tagasi tulla.

Aga üldisel on ikkagi niimoodi, et - Tee seda, mida sa suudad, nii hingega, kui sa suudad, nii kaua kuni sa suudad...
Ja kui sa ei suuda, siis sa lihtsalt ei suuda...

Ma veel suudan. Palju pole jäänud. 8 nädalat puhkust on silme ees terendamas...

at 07:57 | 0 kommentaari

Vanemad postitused

Telli: Postitused (Atom)